Antidieet

Dieedi­kultuur

Harrison kirjutab raamatus, et kui heaolukava, programm, protokoll, uus algus või elustiili muutmine toob kaasa midagi alljärgnevast loetelust, olete sattunud dieedikultuuri lõksu – olenemata sellest, mis nime see kasutab:

• Saledust ja teatud kehakuju propageeritakse tervise ja moraalse üleoleku tunnusena.
• Teatud kehatüübis nähakse staatusesümbolit.
• Terviseprobleemides süüdistatakse KMI-d (kehamassiindeks), kehakaalu, vööümbermõõtu või kehakuju.
• Sõna „rasvumisepideemia“ kasutatakse ilma jutumärkideta.
• Teatud toitusid, makrotoitaineid või toidurühmasid kirjendatakse „heade“ ja teisi „halbadena“.
• Põhjustab toidu ja tervisega seonduvat ärevust ja sundmõtteid.
• Oma keha kuulamise asemel propageeritakse väiksemate portsjonite söömist või kalorite loendamist/vähendamist.
• Soovitatakse süsivesikutest või muudest makrotoitainetest loobumist ja/või makrotoitainete üle arve pidamist (oluliseks erandiks on suhkrutõve põdemine, millega seoses tuleb insuliinikoguste arvutamiseks süsivesikute üle arvet pidada – kuigi ka meditsiiniline toitumisteraapia võib lihtsalt dieediks kujuneda).
• Seedeprobleemide korral soovitatakse automaatselt välistusdieeti, enne häirunud söömiskäitumise põhjuste väljaselgitamist.
• Teatud toiduaineid soovitatakse ilma pädeva meditsiinilise diagnoosita välistada.
• Soovitatakse puhastus- ja organismi mürkainetest vabastamise kuure.
• Ilusate ja mugavate riiete ostmine soovitatakse edasi lükata seniks, kui olete kaalus maha võtnud.
• Toitumist soovitatakse korraldada nii, et see aitab kehamõõtmeid vähendada ja teatud suurust „hoida“.
• Füüsilist treeningut loetakse kehakaalu kontrollimise või keha vormimise vahendiks.
• Kehakaalu langetamises nähakse eneseteostuse vormi.
• Kehakaalu vähendamist turustatakse „enesetunde parandamise“ või „enesekindluse suurendamise“ vahendina.