Ratsionaalne emotsionaalsus

Alar Ojastu on suurte kogemustega koolitaja, kes on nõustanud sadu organisatsioone nii Eestis, mujal Euroopas kui ka Aasias ja Venemaal. Põhjus, miks teda ikka ja jälle esinema või koolitama kutsutakse, on alati sama: soov tõsta inimeste sisemist motivatsiooni, et suurendada omakorda kliendirahulolu, kasumlikkust, parandada koostööd ja vähendada tööjõu voolavust. Alar on oodatud kõneleja konverentsidel ja annab külalisloenguid Helsingi ning Peterburi ülikoolides.

MIKS RATSIONAALNE EMOTSIONAALSUS?

Alar ütleb selle kohta nii: „Olin veendunud, et inimliku hoolivuse kaudu on võimalik organisatsioonidel rohkem saavutada, kui kitsalt raha nimel tegutsedes, aga mul puudus tõestus sellele. Otsustasin siis kahtluse alla seada kõik oma intuitiivsed teesid seni, kuni olen neile leidnud kinnituse. Tahtsin fakte, näiteid, protsente ja täpseid summasid.“
Siin need on.

Alar Ojastu

Autor

Periood

kajastust

Projekti ülevaade

Monika Kuzmina

Vastutaja

Kultuur tähendab suhtumist. See on kõigile mõistetav kokkulepe sellest, kuidas me koos asju teeme. Kuidas me päriselt asju teeme, mitte see, kuidas oleks hea ja tore teha.

13 mõtet

Vaja on enamat kui jutt – et tulemusi saada, on vaja tegutseda.
Kui inimene teeb midagi, mis talle isiklikult korda läheb, on ta valmis panustama palju rohkem kui ükskõik milline n-ö üheksast-viieni tööline.
Inimene otsib kohta, mis pakub võimalust eneseteostuseks ja oma vajaduste täitmiseks. Kui juhid ei suuda selliseid võimalusi luua, otsitakse neid mujalt.
Kastivaba mõtlemine on revolutsiooniline, sest annab vähemalt idee tasandil võimaluse valida endale selline amet, mis vastab kõige rohkem sinu soovidele ja loomusele.
Positiivsete emotsioonide ühendamine äriga toob automaatselt kaasa hüved, millest tarbijad võidavad.
Me võime olla eri nahavärvi, usundi, soo ja vanusega, aga meil peab olema elu põhiväärtuste tasandil kattuv maailmavaade, muidu me lihtsalt ei suuda kriitilistes otsuste hetkel säilitada koostööd.
On oluline teadvustada, et see, mida inimene oma töö suhtes tunneb, ei ole piiratud või määratud mitte niivõrd ametist või valdkonnast, vaid on ennekõike strateegiliselt läbimõeldud sisekommunikatsiooni, liidrite käitumise ja sisekultuuri tagajärg.
Ainult inimesed, kes tajuvad, et nende tööl on mingi suurem mõte kui raha, tunnevad oma organisatsiooni vastu lugupidamist ja võib öelda, et nad tõesti suhtuvad oma töösse kirglikult.
Miks on oluline, et inimesed lahkuksid naeratus näol? Ikka sellepärast , et ettevõtte maine ei kannataks ja potensiaalsed talendid ei kahtleks ettevõttega liitumast.
Suhtumist kujundavad koolitused aitavad otsa vaadata pimedatele nurkadele iseendas ja lõpetada ettevõtte, elu ja/või kolleegide süüdistamise kõiges, mille eest oleks vaja vastutada.
Ei piisa sellest, et juht saadab töötajad positiivsuse koolitusele, kui ta ise on oma käitumises negatiivsuse musternäidis.
Juhi töö on juhtida lisaks ajale ka inimeste tuju (emotsioone). See, kui palju on töötajates positiivseid, elujõudu ja töökust soodustavaid emotsioone, panustab nende töö kvaliteeeti rohkem kui see, mitu tundi nad tööd teevad.
Kui inimese hoiak on soe ja positiivne, on tunduvalt tõenäolisem, et ka teistel, sh kolleegidel ja klientidel, on temaga meeldivam suhelda, mis väljendub kõrgemas rahulolus ja lõpuks ka rahas. Emotsionaalne muutub ratsionaalseks.