Saame tuttavaks bakteritega

Pilguheit meie soolestikus ja teistes siseorganites peituvatele kogukondadele

Kas teadsite, et meie keha on elukeskkond? Selles on endale kodu leidnud terve ökosüsteemi jagu üksteist vastastikku mõjutavaid mikroorganisme, mis moodustavad meie isikliku mikrobioomi, meile ainuomase bakterikogumi.

See raamat annab ülevaate bakterite käitumisest, nende kasulikkusest (või kahjulikkusest) meie jaoks ja sellestki, kuidas veenda häid baktereid paigale jääma ja halbu lahkuma. Raamat keskendub bakterite rollile kõige olulisemates kehapiirkondades: nahk, silmad, suu, kopsud, soolestik ja kuse-suguteed. Õpime headele bakteritele nii meie keha sise- kui ka välispinnal meeldivat keskkonda looma ja kahjulikke baktereid tõrjuma.

Raamat „Saame tuttavaks bakteritega“ kutsub reisile imelisse nähtamatusse maailma, mille olulisusest me alles hakkame aru saama. See on kui mikroskoop, mis aitab näha inimese mikrobioomi ja selle köitvaid toimemehhanisme.

Nicola Temple
Catherine Whitlock

Autor

Periood

kajastust

Projekti ülevaade

Monika Kuzmina

Vastutaja

Prebiootikumid, probiootikumid ja fekaaltransplantatsioon on kõik võimalused inimese mikrobioomi tervislikumaks muutmiseks.

Probiootikumid

Mis need on?

Prebiootikumid: Seedumatu kiudaine, mis on eriti toitev heade, kuid mitte halbade bakterite jaoks.
Probiootikumid: Head elusbakterid.

Kuidas need toimivad?

Prebiootikumid: Liiguvad läbi mao ja peensoole jämesoolde, kus head bakterid neist toituvad. Neid ei kahjusta ei meie mao happeline keskkond ega seedeensüümid.
Probiootikumid: Liiguvad läbi mao ja peensoole jämesoolde; loodetavasti seavad ennast siin sisse ja hakkavad paljunema. On tundlikud hapete ja seedeensüümide suhtes, niisiis ei pea mitte kõik sisse võetud bakterid vastu teekonnal jämesoolde.

Looduslikud allikad

Prebiootikumid: Artišokk, spargel, banaan, küüslauk, porrulauk ja sibul.
Probiootikumid: Jogurt, keefir, kimchi, kombucha, miso, hapukapsas ja teised kääritatud toidud sisaldavad bakterite eluskultuure.