KaassĂ”ltu­vusest vabaks

  • Kas sa usud, et sinu partner on sinu elu talumatuks muutnud?
  • Kas sa tajud, et oled oma suhetes sattunud lĂ”ksu, millest sa praegu vĂ€ljapÀÀsu ei nĂ€e?
  • Kas oled unustanud, mida tĂ€hendab vĂ”tta enese jaoks aega?
  • Kas sulle tundub, et sinu elu tĂ€idavad ainult kohustused ja teiste ootustele vastamine?

Raamat Ôpetab mÀrkama, millal me end ei vÀÀrtusta ja surume maha oma tegelikud tunded ja vajadused.
Autori mÔistev suhtumine ning selged juhtnöörid, kuidas neid olukordi lahendada, muudavad raamatu hinnaliseks abiliseks kaassÔltuvuslikest kÀitumismustritest vabanemisel.

Eneseabiklassikasse kuuluv “KaassĂ”ltuvusest vabaks” sisaldab rohkesti lugusid tĂ”sielust, meenutusi, harjutusi ja teste. See on lihtne, selge ja kergesti mĂ”istetav maakaart, mis juhatab meid kaassĂ”ltuvuse keerulisel maastikul vabaduse, tervise, lootuse ja rÔÔmu poole.

Melody Beattie

Autor

Periood

kajastust

Projekti ĂŒlevaade

Monika Kuzmina

Monika Kuzmina

Vastutaja

Aga kui vaja, siis on ka tervislik vihastada.

NÔuanded

NÔuanded, miks ja kuidas Ôppida vÀhem reageerima!

Paljud meist reageerivad iga asja peale, nagu oleks see kriis lihtsalt seetÔttu, et oleme elanud nii kaua mitmesugustes kriisides, et kriisireaktsioon on saanud meile harjumuseks. Tihti lÀhtuvad meie reaktsioonid madalast enesehinnangust. Me reageerime, sest nii teeb enamik inimesi. Me reageerime, sest meile tundub, et peame seda tegema. Aga me ei pea seda tegema.

  • Meil pole vaja meelerahu kaotada. Sellest pole mingit kasu. Me teame samu fakte ja meil on samad vĂ”imalused nii kaoses ja paanikas kui ka rahulikud olles. Tegelikult on meil rahulikus meeleolus rohkem vĂ”imalusi, sest vaim ja emotsioonid on siis kĂ”ige adekvaatsemad.
  • Me ei pea kĂ”ike nii tĂ”siselt vĂ”tma. Me puhume asjad liiga suureks – oma tunded, mĂ”tted, teod ja vead. Sama teeme me teiste inimeste tunnete, mĂ”tete, tegude ja vigadega. Ütleme endale, et ĂŒks vĂ”i teine juhtum on kole, hirmus, tĂ€ielik tragöödia, maailma lĂ”pp. Paljud asjad vĂ”ivad kĂŒll olla kurvad, koledad, hirmsad, traagilised, aga ainus maailma lĂ”pp on see, kui kunagi tĂ”esti maailma lĂ”pp peaks kĂ€tte jĂ”udma. Tunded on kĂŒll tĂ€htsad, aga nad on siiski ainult tunded. On tĂ€htis, mida me ĂŒtleme ja teeme ning ka see, mida teised teevad ja ĂŒtlevad; see on tĂ€htis, kuid kogu maailm ei sĂ”ltu kellegi jutust vĂ”i tegudest. Ja kui on tĂ”esti vĂ€ga oluline, et miski peab tehtud vĂ”i öeldud saama, siis Ă€ra muretse: kĂŒll ta juba saab. VĂ”ta elu natuke kergemalt. Anna endale ja teistele ruumi liikuda, rÀÀkida, olla see, kes ta on – inimene. Anna elule vĂ”imalus isevoolu minna. Anna endale vĂ”imalus seda nautida.
  • Me ei pea vĂ”tma teiste kĂ€itumist kui meie vÀÀrtuse peegeldust. Kui keegi meile armas inimene kĂ€itub kohatult, ei pea meie selle pĂ€rast hĂ€bi tundma. IgaĂŒks vastutab ainult oma kĂ€itumise eest. Kui sina pole midagi hĂ€bivÀÀrset teinud, siis Ă€ra tunne hĂ€bi. Seda on raske saavutada, aga sellist suhtumist on vĂ”imalik Ă”ppida.
  • Me ei pea asju nii isiklikult vĂ”tma. VĂ”tame tihti sĂŒdamesse seda, mis asjasse ei puutu. NĂ€iteks, kui öelda alkohoolikule: „Kui sa mind tĂ”esti armastaksid, siis sa ei jooks,“ vĂ”rdub samaga, kui ĂŒtleksid inimesele, kes pĂ”eb kopsupĂ”letikku: „Kui sa mind tĂ”esti armastaksid, siis sa ei köhiks“. KopsupĂ”letiku pĂ”deja köhib niikaua, kuni saab vajalikku ravi. Alkohoolikuga on sama lugu. SundhĂ€iretega inimene ei taha oma sundkĂ€itumisega öelda, et ta ei armasta sind – ta ĂŒtleb sellega, et ta ei armasta iseennast.

Kajastused

KÜSI PAKKUMIST