Taltsutamatu
Hingeline ja hÀÀlekas, jĂ”uline ja Ă”rn â âTaltsutamatuâ.
Lugu naisest, kes aastate möödudes mĂ”istab, et vastutustundlik ema ei pea oma laste nimel aegamisi hÀÀbuma, vaid neile nĂ€itama, kuidas tĂ€isvÀÀrtuslikult elada. SĂŒtitav Ă€ratushĂŒĂŒd lahutusejĂ€rgsest navigeerimisest, uue kĂ€rgpere moodustumisest ja tĂ”demisest, et ĂŒhe perekonna haavatavus vĂ”i tugevus sĂ”ltub iga liikme vĂ”imest tuua nĂ€htavale enda aus mina. Kuidas hakata ennast usaldama, osata seada piire, sĂ”lmida rahu oma kehaga, austada oma viha ja sĂŒdamevalu ning lubada endale kĂ”ige ehedamaid ja metsikumaid instinkte, et saada naiseks, kes vĂ”ib viimaks endale otsa vaadata ja öelda: Siin Ma Olen.
Glennon Doyle
Autor
Periood
kajastust
Projekti ĂŒlevaade

Monika Kuzmina
Vastutaja
Meie poisid on sĂŒndinud suure potentsiaaliga hoolida, hoolitseda, armastada ja teenida. Laseme neil siis teha neid asju, Ă€rme Ă”petame neid teisiti.
Katkend raamatust
Mu sĂ”ber Jason rÀÀkis, et oma lapsepĂ”lve ajal oli ta nutnud alati ainult vannitoas, kuna tema pisarad oleksid hĂ€irinud isa ja ema. âOle ikka mees!â oleksid nad öelnud.
Ta rÀÀkis, et tema ja tema naine Natasha ĂŒritavad kasvatada oma poega teistmoodi. Nad tahavad, et Tyler saaks kĂ”iki emotsioone ohutult vĂ€ljendada. Seega nĂ€itab Jason eeskuju ja haavatavust, vĂ€ljendades end poja ja abikaasa ees avatumalt. PĂ€rast seda, kui ta seda rÀÀkis, lisas ta: âVĂ”ib-olla mulle ainult paistab nii, aga Natasha tunneb end alati ebamugavalt, kui ma ĂŒritan haavatav olla. Ta ĂŒtleb, et tahab, et oleksin tundlik, aga neil kahel korral, kui olen nutnud tema ees vĂ”i tunnistanud, et ma kardan, on olnud nĂ€ha, kuidas ta tĂ”mbub eemale.â
Natasha on mu kallis sĂ”ber, seega ma kĂŒsisin temalt selle kohta. Kui rÀÀkisin talle, mida Jason oli öelnud, nĂ€is Natasha ĂŒllatunud: âMa ei suuda uskuda, et ta mĂ€rkas seda, kuid tal on Ă”igus. Kui ta nutab, siis tunnen end veidralt. Piinlik kĂŒll, aga ma tunnen isegi veidi vastikust. Eelmisel kuul tunnistas ta, et kardab raha pĂ€rast. Kinnitasin talle, et koos saame hakkama, aga endamisi mĂ”tlesin: kuule, tĂŒĂŒp, ole nĂŒĂŒd mees. OLE MEES? Jumala eest, ma olen feminist. See on kohutav. Ma ei saa sellest aru.â
See pole kohutav ja see on tĂ€iesti arusaadav. Kuna naised on samuti mĂŒrgitatud meie kultuuri standarditest mehelikkuse kohta, satume paanikasse, kui mehed puurist vĂ€lja astuvad. Meie paanika ajab nad sinna kohe tagasi. Seega peame otsustama, kas tahame, et meie partnerid, vennad, pojad oleksid tugevad ja ĂŒksi vĂ”i vabad ja hoitud.
VĂ”ib-olla kĂ€ib naise vabanemise juurde seegi, et laseme vabaks oma kaaslase, isa, venna ja poja. Kui meie mehed ja poisid nutavad, Ă€rgem öelgem neile oma sĂ”nade ega energiaga: âĂra nuta, kallis!â Ărgem tundkem end ebamugavalt, kui laseme oma meestel inimeseks olemise valu Ă”rnalt ja pidevalt vĂ€ljendada, nii et nad ei peaks vĂ€givaldselt oma tunnetest vabanema. Olgem tugevad, et meie mehed saaksid omakorda olla pehmed. Me kĂ”ik â mehed, naised ja kĂ”ik vahepealsed â peaksime nĂ”udma tagasi oma tĂ€ieliku inimlikkuse.
Kajastused
- Kuidas elada endale ja mitte teistele? â 23.08.21 Raamatud/Postimees

