77 veidrat kommet üle maailma

Uskumatu, aga sellised veidrused ja kombed, mis siin raamatus esile on toodud, eksisteerivad päriselt, seal osalevad päris inimesed! Tõesti, inimese kujutlusvõime on piiritu, loe ja imesta!

Imestamiseks ja lugemiseks valisime välja kõige pöörasemad, naljakamad, hulljulgemad, õudsemad veidrused. Siin raamatus olevad päris lood tõestavad, et inimeste fantaasia on tõesti piiritu. Selleks, et elust rõõmu tunda, on võimalik oma elu ise huvitavaks teha.

Paljud neist totrustest on üsna süütud ja ei ohusta kellegi tervist ega elu. On ju väheusutav, et matusestriptiis Hiinas, massisuudlemine Indoneesias või hiigelnukkude paraad Prantsusmaal teeks kellelegi midagi paha.

Samas on veidrusi, mis võivad nii mõnelegi osavõtjale lõppeda raskete vigastuste või isegi surmaga. Nii on näiteks Indias peetav kivisõda ja kookospähklite vastu pea tagumine ning Mehhikos plahvatavate vasarate festival hoopis teisest puust.

Roppuste väljamõtlemisel on aga eriti andekad jaapanlased, kes korraldavad näiteks teraspeeniste festivali ja torkavad üksteisele sõrmi tagumikku.

Isevärki lõbustustel võib aga olla väga palju vastaseid, ometi leiab iga kurioosum oma toetajaskonna. Asi on selles, et enamjaolt on kõik need veidrused eelkõige lõbusad ja põnevad – head meelelahutust on kõigile vaja.

Ehk alustad sina, armas lugeja, oma veidra rituaaliga?

Allan Espenberg

Autor

Periood

kajastust

Projekti ülevaade

Monika Kuzmina

Vastutaja

Mittemidagitegemine on miski, mida tasuks ehk pärast aastat rapsimist pühade ajal proovida, et pisut lõõgastuda.

3 veidrat kommet maailmas

Tomatisõda

Igal aastal augusti viimasel kolmapäeval peetakse Hispaanias Buñoli linnas festivalinädala raames tomatisõda, mille käigus loobivad inimesed üksteist tomatitega. Üritus sai alguse 1945. aastal ja räägitakse, et esimene tomatilahing peeti festivalil kaklusse sattunud inimeste vahel, kelle käeulatuses olid juhuslikult tomatikastid. Igal aastal osaleb tomatite pildumises ligikaudu 30 000 inimest (enamasti välisturistid), kes kulutavad umbes tunni aja jooksul ära 150–200 tonni tomateid. Traumade vältimiseks tohib loopida ainult peopesas puruks litsutud tomateid. Hispaanlaste arvates sümboliseerib tomatisõda üldtunnustatud reeglitest vabanemist ja annab võimaluse auru välja lasta. Pärast festivali pesevad linnatänavad pahkluudeni ulatuvast tomatipüreest puhtaks tuletõrjeautod.

Toidujäätmetes püherdamine

Indias Karnataka osariigi mõnes pühakojas toimub (tavaliselt detsembris) rituaal, mis näeb välja nii, et kõrgemasse seisusesse kuuluvate inimeste ehk braahmanite söögikorra järel heidavad kõigi alamate seisuste liikmed templipõrandale pikali ja veeretavad ennast toidujäätmetel, mis on braahmanitest banaanilehtedele jäänud. Pärast püherdamist supeldakse Kumaradhara jões, mis on rituaali läbitegemiseks samuti oluline. Sellel kombel on vanust üle 500 aasta ja kuigi võimud on proovinud sellele piiranguid kehtestada või seda koguni keelustada, pole see õnnestunud. Uskumuse järgi pidavat taoline teguviis ravima nahahaigusi ja muid tõbesid ning vabastama halvast karmast. Usklike enda kinnitusel olevat see hea meetod stressist vabanemiseks. Mõnel aastal on braahmanite toidujäätmetel püherdanud ligi 25 000 inimest. Sellest tavast on ka tänapäevasem versioon – Ede Snana, mille käigus usklikud veeretavad end jumalale ohverdatud toidul või veiste toidujäätmetel.

Apelsinilahing

Itaalias Ivrea linnakeses toimub iga aasta veebruaris karneval, mille üheks ürituseks on üksteise pildumine küpsete apelsinidega. Apelsinifestival sümboliseerib linlaste võitlust julmade türannide vastu ja vabaduse eest. Ühe legendi kohaselt tappis möldri tütar Violetta 12. sajandil võimumehe, kes tahtis kasutada esimese öö õigust. Linlased alustasid neiu toetuseks ülestõusu ja pildusid sõdureid kividega. Kuigi see sündmus toimus keskajal, korraldati esimene apelsinifestival alles 1808. aastal. Inimesed panevad apelsinilahinguks selga keskaegsed riided ning traumade vältimiseks kannavad kiivreid ja paksemaid rõivaid. Sellest hoolimata saavad sajad inimesed viga. Võitluses osaleb kaks rühma ja üheksa võistkonda, kes loobivad üksteist, kuid punaste mütsidega kõrvalseisjaid enamasti apelsinidega ei kostitata. Need, kes loobivad apelsine vankritelt või hobuste seljast, on türanni ihukaitsjad, tänavatel loopivad inimesed kujutavad mässavaid linlasi. Apelsinilahingut peetakse kolm päeva ja selleks kasutatakse 400–500 tonni apelsine.