Esmalt küsi miks

Kas sa tead oma „miksi“? Seda eesmärki või põhjust, mis inspireerib sind andma maksimumi sellesse, mida sa teed?

Kujuta ette elu, kus igal hommikul ärgates oled sa maksimaalselt inspireeritud ja täis indu minemaks tööle, võtmaks ette uusi projekte, loomaks suhteid, juhtimaks oma elu ja inspireerimaks teisi?

Miks paljud inimesed teevad sarnaseid valikuid, valivad mingeid kindlaid tooteid või brände?

Simon Sinek on kindel, et kõik inimesed või ettevõtted, kes järgivad selles raamatus väljatoodud juhiseid, suudavad jõuda enda eesmärkideni ja saavutada edu ning õnnelikkuse.

Simon Sinek

Autor

Periood

kajastust

Projekti ülevaade

Monika Kuzmina

Vastutaja

Ükskõik kui uuenduslik või geniaalne mingi suurepärane mõte või toode ka pole, pole sellel väärtust, kui keegi ei osta seda.

Katkend raamatust

Eesmärk oli tõeliselt ambitsioonikas. Mängus oli kõrgendatud avalik huvi. Eksperdid ei jõudnud ära oodata, et sellesse panus anda. Raha oli olemas.

Varustatud eduka soovituse eelduseks olevate abivahenditega kavatses Samuel Pierpont Langley saada 1900. aastate alguses esimeseks inimeseks, kes juhib lennukit. Ta oli kõrgelt austatud Smithsoniani vanemohvitser ning ka Harvardi ülikoolis töötanud matemaatikaprofessor. Tema sõpruskonda kuulusid mõjukad valitsuse liikmed ja ärimehed, nende hulgas Andrew Carnegie ning Alexander Graham Bell. Sõjaministeerium andis Langleyle projekti rahastamiseks tolle aja kohta hiiglasliku summa – 50 000 dollarit. Ta tõi kokku omaaegsed kuldajud, tõelise unistuste meeskonna, kellel oli annet ja teadmisi. Langley ja tema tiim kasutasid kõige paremaid materjale ning meedia oli tal pidevalt sabas. Kogu riigi inimesed olid tema loost haaratud ning ootasid pikisilmi uudiseid projekti õnnestumisest. Sellise meeskonna ning võimaluste haardega oli tema edu tagatud.

Või kas ikka oli?

Mõnisada kilomeetrit eemal töötasid oma lennumasina kallal Wilbur ja Orville Wright. Nende kirg lennata oli nii tugev, et nad nakatasid Ohio osariigis kodulinnas Daytonis abiväe tohutu vaimustuse ja pühendumusega. Nende ettevõtmisel polnud mingisugust rahalist toetust. Ei mingeid riiklikke toetusi. Ei mingeid kontakte õigetel kohtadel. Mitte ühelgi meeskonnaliikmel polnud kolledžiharidust, akadeemilisest kraadist rääkimata, ka mitte Wilburil ega Orville’il. Kuid tiim kogunes tagasihoidlikus jalgrattapoes ja töötas oma visiooni kallal. 17. detsembril 1903. aastal nähti, kuidas inimene teeb ajaloo esimest õhulendu.

Kuidas oli võimalik, et Wrighti vendadel õnnestus ettevõtmine, millega paremini varustatud, rahastatud ning haritud meeskond ei saanud hakkama?

Sel polnud õnnega mingit pistmist. Nii vennad Wrightid kui ka Langley olid väga motiveeritud. Mõlemal oli väga tugev tööeetika. Mõlemal oli teaduslik lähenemine. Mõlemad tahtsid saavutada täpselt sama eesmärki, kuid ainult vendadel Wrightidel õnnestus ümbritsevaid inimesi piisavalt sütitada ning juhtida oma meeskonda loomaks tehnoloogiat, mis muutis maailma. Vaid vennad Wrightid küsisid „Miks?“.