Mina olen väärtuslik

Kas oled kunagi kohanud elus või näinud kinolinal inimest, kes väärtustab end täielikult? Just sellisena, nagu ta on? Ning kelle elu igas valdkonnas peegeldub enese väärtustamist – ta teeb tööd, mis tekitab temas hea tunde ja millest on kasu teistele; ta ütleb EI valikutele, mis teda kahjustavad; tal on andestav meel; temas on väärikust, sisemist rahu ja enesekindlust; ta hoolitseb nii oma keha, meele kui vaimu eest; ta on vaba sõltuvustest ja kritiseerimisest; ta tunneb elust rõõmu. Ehk käibki see kirjeldus sinu kohta? Kui mitte, siis kujutle mõned hetked, et ka sina elad oma elu iseennast väärtustades…

Enese väärtustamine on üks kõige olulisemaid elukvaliteeti mõjutavaid aspekte. Enese väärtustamine võimaldab sul uskuda, et suudad anda oma võimekuse piires parima ning et väärid täisväärtusliku elu elamist. Miskipärast kipub see oluline oskus, mis vastsündinu jaoks on iseenesestmõistetav, suuremaks kasvades kaotsi minema.

On hea endale teadvustada, et soovitud reaalsuse mitteilmnemise üheks peamiseks saboteerivaks põhjuseks on iseenda mittepiisav väärtustamine. Lisaks sellele ka armastuse vähesus, negatiivsus ja vastumeelsus muutustele, mis ühe vaatenurga kohaselt on iseenda mittepiisava väärtustamise tagajärjed.

Iseenda väärtustama õppimisega ei kaasne ilmtingimata valgustunu seisundisse jõudmine, kus miski sulle enam haiget ei tee ning kus mõistad kõiki elu saladusi. Küll aga võib iseenda väärtustama hakkamine aidata sul vaadata kõigele toimuvale teise nurga alt ning seeläbi kogeda senisest enam sisemist rahu, elu imelisust ning küllust. Seega, kui sa iseennast piisavalt ei väärtusta, siis oled enese vaenlane number üks, kes teadmatuse tõttu saboteerib enda elukvaliteeti. Kui soovid selles osas luua muutust, siis leiad nende kaante vahelt hulgaliselt tõhusaid tehnikaid ja harjutusi ning 21-päevase programmi (mis aitab luua vajalikku rutiini ning kinnistada kasulikke harjumusi). Ei saa loota, et keegi teine sinu isiklikku reaalsust paremaks muudaks – ikka ise tuleb võtta vastutus ning hakata tegutsema osapoolte kõrgeimaks hüvanguks.

Kreet Rosin

Autor

Periood

kajastust

Projekti ülevaade

Monika Kuzmina

Vastutaja

Kui ütled jah millelegi, mida sa ei naudi, siis sellega sa ütled ei asjadele, mida sa naudid.

Nõuanded

Kuidas lõpetada hädaldamine?

Mil iganes märkad endas soovi öelda millegi või kellegi kohta midagi negatiivset, peatu ja esita endale kolm küsimust:

Kas rääkimine parandab olukorda? Kui vastus on jaatav, siis väljenda end positiivselt või lahendustele orienteeritud moel. Kui aga tegu on nt ilmastikuolude, interneti kiiruse, kellegi käitumise või kellegi arvamuse kommenteerimise või laitmisega, siis hoia suu kinni ning vabasta eneses üles kerkinud ebameeldiv tunne näiteks sügavalt sisse- ja väljahingamise abil.

Kas teine inimene peab olema sellest teadlik? Kui räägid sind vaevavast teemast inimesele, kes ei saa olukorra muutmiseks mitte midagi ette võtta, siis pigem hoia suu kinni – sellega teed teene nii endale kui teisele. Teades, et sinu sõnad mõjutavad teise inimese ajukeemiat, hoolitse selle eest, et räägid vaid teisi mitte kahjustavaid sõnu. Kui miski sind vaevab ja sa ei oska sellega seonduvast kehvast tundest vabaneda, siis pöördu terapeudi poole.

Kas selle asemel saaksid öelda midagi positiivset? Enamikul juhtudel on vastus sellele küsimusele jaatav. Sealjuures võib sind aidata suhtumine on mõtetesse ja uskumustesse huvitavatesse vaatenurkadesse. Püüa igas olukorras leida midagi positiivset ja tänuväärset. Ja see ei ole üldsegi lootusetu üritus – iga olukord on millekski hea, vähemalt vaimse enesearengu mõttes. Ja kui midagi muud pähe ei tule, siis võid öelda nii: „Tänan! Mis veel on võimalik? Kuidas saab veel paremaks minna üha kasvava teadlikkusega?“