Rännak

Brandon Baysi täienduste ja parandustega „Rännak” (teose esmatrükk valmis 1999 ja eesti keeles kirjastuselt Pilgrim 2007) on raamat vabadusest. Me kõik tunneme, et sügaval meie sees peitub tohutu vägi. Igatseme seda kogeda, aga miski hoiab meid tagasi. Me igatseme vabaks saada, aga ei tea, kuidas. Sellest raamatust selgub, kuidas.

Kui Brandon Baysil diagnoositi korvpallisuurune kasvaja emakas, sai alguse tema vapustav hingeotsingurännak. Naine oli otsustanud terveneda loomulikul teel – ta ei võtnud rohtu ega läinud lõikusele, ent kuus ja pool nädalat hiljem leiti, et kasvaja on kadunud. Omaenese meele-keha tarkusest avastas Brandon Bays võimsad vahendid, millega saavutada otsene juurdepääs hingele – nagu tingimusteta armastus, piiritu rahu, elav kohalolek enda sees –, ning leiutas tervenemise revolutsioonilise paradigma. Kümned tuhanded inimesed üle kogu maailma on sellest ajast saadik kasutanud rännakutööd, et äratada oma lõpmatu vägi ning vabaneda eluaegsetest emotsionaalsetest takistustest ja füüsilistest haigustest.

Praktiliste, lihtsalt kasutatavate tehnikate abil võimaldab RÄNNAK:

sukelduda oma hinge ja saada ühendus sisemise tarkusega
avastada ja täielikult kaotada emotsionaalsed ja füüsilised tõkked
avastada allasurutud emotsioonid ja rakumälestused, mis võivad viia haigusteni, ning need puhastada
tervendada oma olemust, emotsioone ja keha
kogeda piiritut sisemist rõõmu, rahu ja armastust
elada elu, mis väljendab su kõrgeimat potentsiaali
saada lõpuks tõeliselt vabaks.

Brandon Bays

Autor

Periood

kajastust

Projekti ülevaade

Monika Kuzmina

Vastutaja

Ma teadsin, et kui on kas või üks inimene, kellel füüsilisel rakutasandil tervendamises edu on olnud, tähendab see, et iga inimkeha on suuteline rakuliseks tervendamiseks.

Katkend raamatust

Tervisliku toidu restoranist helistasin oma mehele Donile, kes oli linnast väljas, pidades peatreenerina seminare koos Ameerika juhtiva isikliku arengu õpetaja Anthony Robbinsiga. Uudist teatades püüdsin, et mu hääl ei kõlaks üleliia murelikult: «Mäletad, et pidin täna käima kirurgi juures kontrollimas, miks mu kõht nii paksuks on läinud?»

«Oh jaa, kuidas läks?»

«Nojah, mul diagnoositi korvpallisuurune kasvaja ja mulle anti kuu aega selle kaotamiseks.»

Telefonis oli pikk vaikus – Don oli sõnatu.

Siis: «Kurat, üks kuu?»

Kuigi sõnaosav, erudeeritud filosoofiadoktor, näis ta olevat kõnevõime kaotanud. Mõmisedes midagi arusaamatut, ulatas ta telefoni Tonyle, kes oli ka minu boss. Seda ma polnud oodanud. Tundsin end hetkel väga alasti, kuid püüdsin rääkida rõõmsalt ja enesekindlalt: «Hei Tony, ma ei tea kas sa oled märganud, et minu kõht on viimaste kuude jooksul natuke paksuks kasvanud.» Ma mõtlesin, et mul oli õnnestunud seda pikkade, hõljuvate romantiliste kleitidega varjata.

«Jah, Brandon, olen küll märganud…»

Piinlikkuselaine käis must üle ja äkki ei leidnud ma sõnu. Pärast pikka piinlikku pausi tulid kõik sõnad korraga tormates: «Nojah… mul diagnoositi korvpallisuurune kasvaja ja mulle anti kõiges üks kuu, et sellest jagu saada…»

Järjekordne paus näis õhus rippuvat, kui ootasin ärevalt vastust, mis minu meelest pidi alandav tulema. Aga ootamatult vastas ta ulja, julgustava tooniga: «Milles küsimus, Brandon, sa saad sellega hakkama. Kohtume meistrikursusel.» Seminar, mis toimus Hawaiil kõigest kuu aja pärast.