Tulevik on meie teha

Me suudame kliimakriisiga toime tulla. See raamat näitab, kuidas seda teha. Tulevik pole veel lõplikult kirja pandud ja meil on selleks kaks valikut. Tulevik sõltub sellest, milliseid otsuseid me teeme praegu. Kuidas me siis saaksime maailma lugu muuta?

„Tulevik on meie teha“ on praktiline, optimistlik ja innustav raamat, mis sobib igas vanuses lugejale, kõigile, kes tunnevad end kliimakriisiga silmitsi seistes jõuetuna. Meil on veel võimalus ohjeldada kliimamuutuste pikaajalisi mõjusid ja hoida ära kõige hullem. Me teame, mida tuleb teha, ja meil on selleks kõik vajalik olemas. Otsustav hetk on käes, sellest võib kujuneda meie tähetund. Ent meil tuleb tegutseda nüüd ja praegu.

Christiana Figueres ja Tom Rivett-Carnac veavad koos üht olulisimat kliimateemalist podcast’i „Outrage + Optimism“. Nad on asutanud organisatsiooni Global Optimism, mis on pühendunud uskumuste ja narratiivide muutmisele ning valitsuste, firmade ja kodanike innustamisele, et kaitsta kliimakriisi kahjude eest kõike, millest nad hoolivad. Figueres on endine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni täitevsekretär ja Rivett-Carnac töötas tema alluvuses poliitikastrateegina. Nad on tuntud oma erakordse koostööle orienteeritud diplomaatia poolest, tänu millele võtsid 195 maailma riiki ühel häälel vastu pöördelise Pariisi kliimaleppe.

Christiana Figueres
Tom Rivett-Carnac

Autor

Periood

kajastust

Projekti ülevaade

Monika Kuzmina

Vastutaja

Lootusrikas mõtteviis saab veel olulisemaks siis, kui oled taibanud, et mineviku harjumused, kombed ja tehnoloogiad viivad meid ökoloogilise allakäigu ja inimkannatusteni.

Katkend raamatust

“Václav Havel on optimismi, lootuse kohta tabavalt öelnud nii: “Lootus on vaimu seisund, mitte maailma seisund.” Üldiselt leitakse, et on kolm tingimust, mille korral optimistlik mõtteviis võiks tõeliste muutusteni viia: valmidus näha kaugemale praegusest olukorrast, leppimine sellega, et lõpptulemus pole teada, ning täielik pühendumine.

Kui sa tahad olla optimistlik, pead siiski tõeks tunnistama need nukrad faktid, millest pole puudust teadusettekannetes, uudistes, Twitteris ja söögilauavestlustes, kus kurdetakse asjade praeguse seisu üle. Veel raskem (kuid tõeliste muutuste elluviimiseks hädavajalik) on neid probleeme tunnistada, kuid sellest hoolimata uskuda, et teistsugune tulevik pole mitte ainult võimalik, vaid hiilib juba kikivarvul meie igapäevaellu. Halbu uudiseid eitamata tuleb sul teadlikult keskenduda kõigile headele uudistele kliimamuutuste kohta, nagu taastuvenergia üha langev hind ja nende riikide aina kasvav arv, kes on sihiks võtnud süsinikuneutraalsuse aastaks 2050 või juba enne seda, ning need paljud linnad, kus kavatsetakse keelustada sisepõlemismootorid, ning kapitali liikumine vanamoodsast majandusest uude. Miski sellest ei toimu veel piisavalt suures mõõtkavas, kuid siiski toimub. Optimism seisnebki selles, et üritad teadlikult tähele panna soovitud tulevikule viitavaid märke ja seda sel moel nagu lähemale tuua.

Alati on kergem leppida millegagi, mis näib olevat vaieldamatu tõsiasi, kui uue eesmärgi nimel tööle hakata vaid seetõttu, et see on õige ja hea, ning hoolimata seejuures kesistest eduväljavaadetest. Kõik kliimamuutuse vastu rakendatud meetmed vajavad edasiarendamist, ükski neist ei garanteeri täielikku edu. Me ei tea, millisest taastuvast allikast toodetav energia – kui üldse mõni – hakkab lõpuks domineerima või millist oleks kõige kergem laialdaselt kasutama hakata. Probleemid elektrisõidukite akudega (kaal, maksumus, taaskasutamise küsitavus) ootavad veel lahendamist ja laadimisvõrgustikku tuleb kõvasti laiendada, et need sõidukid edukaks osutuksid. Finantsasutused peavad uute tehnoloogiate riske efektiivsemalt maandama õppima. Turumudelid, mis innustavad meid loobuma ühe omanikuga kodudest ja autodest ning seavad sihiks jagamislahendused, peavad hoo sisse saama ja regulatsioone tuleb nendega kohandada.

Kui vaatad tulevikku laiemalt, mitte kitsalt, siis saad aru, et ees seisva ebakindlusega tuleb leppida, või muidu jäädki kinni juba tuttavasse minevikumaailma. Pead riskima vigade, asjade venimise ja pettumusega, et mitte jääda tuntud ja tuttava juurde, mis paraku kuulutab hävingut meile kõigile.