Kuidas kasvatada lapsi sari

Kuidas kasvatada tüdrukuid, kes endale meeldivad

Kui sul õnnestub kasvatada tüdruk, kes endale meeldib, tuleb kõik muu lihtsalt.

Ta pürgib paremuse poole, sest usub enda võimetesse ning on piisavalt enesekindel, et tagasilöökidest üle saada.

Ta hoolitseb enda füüsilise ja vaimse tervise eest, sest on loomulik kanda hoolt selle eest, mida armastad.

Ta loob eluterveid suhteid, sest ei lepi vähemaga.

Ta on rõõmsameelne ja tunneb end turvaliselt, kuna teab, et tema parim sõber ja usaldusväärseim liitlane on tema ise.

„Kuidas kasvatada tüdrukuid, kes endale meeldivad“ kirjeldab seitset omadust, mis aitavad tüdrukutel saavutada edu ja kaitsta end maailma eest, mis neid alatasa pisendab. Sellest asendamatust raamatust leiate praktilisi ja tõendatud näpunäiteid, kuidas kasvatada tüdrukuid, kes on õnnelikud ja enesekindlad.

Tuginedes teadusuuringutele ja teistes vanemates süütunnet tekitamata kirjutasid soojust ja vaimukust tulvil raamatu „Kuidas kasvatada tüdrukuid, kes endale meeldivad“ ema ja isa, kes võitlevad oma tütarde tuleviku nimel täpselt samades vanemaks olemise kaevikutes kui sina.

Kuidas kasvatada poisse, kes endale meeldivad

„Raamat „Kuidas kasvatada poisse, kes endale meeldivad“ on praktiline juhend vanematele ja haridustöötajatele, kes soovivad toetada poiste positiivset enesehinnangut ja minapilti. Raamat käsitleb poiste väljakutseid tänapäeva maailmas, pakkudes praktilisi strateegiaid ja elulisi näited, et toetada poiste emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Olles ise kahe poisi isa, tunnen, et see raamat on praktiline ja väärtuslik allikas kõigile, kes soovivad kasvatada iseseisvaid, empaatilisi, enesekindlaid ja ühiskonna keerukustes hästi toime tulevaid poisse ja noormehi.“

– Rahumeelse vanemluse mentor ja kolme lapse isa Tanel Jäppinen

„Kindlasti meeldiks meile ühiskond, mille liikmed usuvad endasse ja oma võimetesse, on enesekindlad, tasakaalukad ning austavad teisi. Tahame, et juhid ei kehtestaks end karjudes, et poliitiline võitlus ei seisneks vastase naeruvääristamises, et ametnike seisukohad ei muutuks tuulesuuna muutudes, et perepea poleks end lähedaste arvelt kehtestav türann. Neid väärtusi kannab aga vaid ennast ja teisi austav inimene.

See, kuidas suhtume teistesse, sõltub väga suurel määral sellest, kuidas suhtume endasse. Igivana tarkusetera ütleb, et teisi suudab armastada vaid see, kes armastab iseennast.

See raamat räägibki tõenduspõhiselt, pikaajalisele praktikale toetudes ning arvukate näidete varal, kuidas jõuda selleni, et suur osa meie ühiskonnast – praegused poisid, tulevased mehed – austaksid ja armastaksid iseennast ja seeläbi ka teisi. Ehk nagu raamatu autorid Kasey Edwards ja Christopher Scanlon on selle sõnastanud – kuidas kasvatada poisse, kes iseendale meeldivad.

Haridusametnikel ja õpetajatel soovitan kindlasti läbi lugeda ka raamatu lisas esitatud loetelu tugevusi toetavatest iseloomuomadustest ja oskustest, sealt saab häid mõtteid õppe- ja ainekavade arendamiseks.“

Christopher Scanlon
Kasey Edwards

Autor

Periood

kajastust

Projekti ülevaade

Monika Kuzmina

Meediajuht

Kristi Zirk

Veebiarendaja

Joanna Koovit

Juhiabi

Anneli Allikas-Parv

Toimetaja

Grete Kägo

Toimetaja

Liina Kumm

Projektijuht

Karen Härms

Fotograaf

Virko Veskoja

Videograaf

Katkend raamatust

Kuidas kasvatada poisse, kes endale meeldivad

Poja eneseusu arendamine

Kuigi eneseusku kasvatatakse, mitte ei pärita, viitavad mõned uuringud, et ajapikku on tõusnud välise kontrollkesmega inimeste hulk. Ühest Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringust ilmneb, et aastail 1971-1998 oli väline kontrollkese üheksa- kuni neljateistaastaste laste seas tõusutrendil. “Lapsed tunnevad juba üheksa-aastaselt üha enam, et kontroll elu üle on pigem välistel jõududel kui neil endil,” kirjutavad töö autorid.

Ära heitu, kui su poeg – või sina – näete praegu maailma hirmsa paigana; juskui oleksid nagu väike paat armutu mere möllavates lainetes, mis on täielikult väliste jõudude meelevallas. Tõenäoliselt pole keegi sulle kunagi õpetanud, kuidas haarata kontroll enda mõtete ja hoiaku üle enda kätte, selmet lasta elu laineil endast lihtsalt üle voolata. Hea uudis on, et saad olukorda nii enda kui oma poja jaoks muuta. Üha enam lisandub tõendeid, et inimene saab oma hoiakut muuta. Sellega saavad hakkama isegi täiskasvanud lastest rääkimata. Usk endasse on oskus, ning nagu iga teise oskuse puhul, muudab harjutamine meistriks. Endasse uskumiseks vajalikke hoiakuid ja eelsoodumusi on võimalik õpetada ja õppida. Mõni õpib kiiremini, teisel läheb pisut kauem aega. Oluline on, et eneseusu arendamiseks ei ole tarvis meeletut aja- ja rahakulukat sekkumist. Tehes kasvatusmeetodites väikseid järjekindlaid muudatusi, saad arendada enda poja eneseusku.

Kuidas kasvatada tüdrukuid, kes endale meeldivad

Tüdruk, kes endale meeldib usub enda võimetesse

Endale meelditavate tüdrukute kasvatamisel on oluline aidata lapsel õppida endasse uskuma. Kui ühe jaoks on “elu suurim viga” laastav, siis teisele on eksimine paratamatu ning annab võimaluse õppida ja järgmine kord targem olla. Üks seisab mäe jalamil ja mõtleb, et tippu jõudmine on nagunii võimatu, nii et milleks üldse proovida; teine aga mõtleb, et tippu on pikk tee, nii et parem varakult minekut teha.

Inimesed, kes endasse usuvad, või kellel on psühholoogide mõistes sisemine kontrollkese, on arvamusel, et see, kuidas nad maailmale reageerivad, on suuresti nende enda teha. Nad usuvad, et elu tagasilöögid on ajutised ja mööduvad, ning saavad neist kiiresti üle, kuna on veendunud oma võimes probleeme lahendada või vähemalt nendega silmitsi seista. Selle asemel, et lasta hetkeolukorral end põhja vedada, üritavad nad seda muuta.

Endasse uskuvad inimesed kõnnivad läbi elu, olles veendunud, et võivad kõike proovida. Pane tähele, et just nimelt proovida. Nad ei ole edus kindlad. Elu ei lähe alati plaanipäraselt. Elu võib vahel lausa totaalselt lõhki minna. Täpselt nii lõhki, nagu see pirn, mille su tütar koolikoti põhja unustas. Aga isegi kui elu kisub kiiva, nagu paratamatult vahel juhtub, on endasse uskuv inimene ikka arvamusel, et kõik läheb hästi. Endasse uskuv inimene on endale toeks. Selle asemel, et eakaaslastele või võimupositsioonil olijatele alistuda või uskuda, et elu juhib halb või hea õnn ja juhus, on ta kindel enda võimes olukorda hinnata.

Kuna endasse uskuv inimene usub ka enda võimesse elu mõjutada, muretseb ta oluliselt vähem, kui asjad ei lähe nii, nagu oleks tahtnud. Isegi siis, kui asjad ei sõltu temast (näiteks lähedase surm, haigus, ebaõiglus), usub ta enda sisemisse jõudu ja võimesse saada hakkama kõigega, mis elu toob.

Kõige tähtsam on mõista, et endasse uskumine on hoiak. See pole reaalsuse peegeldus, vaid lood, mida endale reaalsusest jutustame. Kuidas maailma endale kirjeldame. Mida oluliseks peame. Kelle arvamusi kuulame. Kas klaas on pooltühi või pooltäis. Klaas ja sisu on samad – erinevus on suhtumises. Kõik kogetu läbib meile omase maailma tõlgenduste ja kirjelduste sõela,

Kui meie tütred ei usu endasse, pole mõnes mõttes isegi vahet, mis elu neile ette söödab. Olgu see hea või halb, nende tõlgendus lähtub uskumusest, et nad on jõuetud. Kui igapäevaprobleemid on neile hävitavad ning tulevikku hajutab negatiivsuse udu, suhtuvad nad eesootavasse hirmu ja ärevusega. Samuti võivad nad isegi imelise edu korral uskuda, et on ebaõnnestunud, kuna arvavad, et saavutuste taga on lihtsalt pime õnn või ütleb perfektsionist, et saavutatu pole piisav.

Just seetõttu on hoiak endale meeldiva tüdruku kasvatamisel ülioluline.

Enesesse uskumise vägi

Nagu juba öeldud sai, on endasse uskumine kinni hoiakus, mitte tegelikkuses. Ent hoiakul – viisil, kuidas tüdruk maailma näeb – on vägagi reaalne mõju tema tervisele ja heaolule. Lastel, kes endasse usuvad (ehk kellel on sisemine kontrollkese), on rõõmsam lapsepõlv ning täiskasvanuna ka kõrgem enesehinnang. Ei tule ilmselt üllatusena, et endasse uskuvad inimesed on vastupidavamad ja edukamad kui need, kes enda elus jõuetuna tunnevad. Nad on töökamad, kuna usuvad, et töö tasub end ära, ning mis sest, et vahel tuleb rinda pista tagasilöökidega, jõuavad nad ajapikku oma eesmärkideni.

Enesesse uskumise kasu ei ole aga pelgalt vaimne, vaid võib mõjuda hästi ka füüsilisele tervisele. Näiteks on optimistlikel ja võimekatel täiskasvanutel harvem südamerabandusi ning ka nende üldine suremus on põhjusest hoolimata madalam. Nad külmetuvad ja nakatuvad grippi harvem ning ka põletikku esineb vähem.

Sisemise kontrollkeskme vastand on (nagu juba oletasid) väline kontrollkese. Välise kontrollkeskmega inimesed usuvad, et elu juhivad suuresti juhus, usk, õnn ja teised suurema mõjujõuga isikud. Selline jõuline isik võib olla õpetaja või vanem, aga ka mõjukas eakaaslane, kuulsus, sotsiaalmeedia suunamudija või reklaamija.

Inimesed, kes tunnevad, et on maailma ees jõuetud, kipuvad olema pessimistlikumad ning tundma end abituna. Samuti kipuvad nad endasse uskuvatest inimestest sagedamini põdema depressiooni. Neil on suurem tõenäosus jääda koolis teistest maha ning ka nende töösooritus on madalam. Sageli on nende suhted vähem stabiilsed. Tüdrukutel, kellel on väline kontrollkese, esineb rohkem paanikahäireid, ärevust ja depressiooni, sest nad ei usu, et nad suudavad elu kontrollida. Loomulikult tundub maailm kohutav, kui sul pole usku, et suudad elu keerdkäikudega hakkama saada. Abitu hoiaku traagika seisneb selles, et see ei lase inimesel oma olukorda parandada. Mis mõtet on üldse proovida, kui oled kindel, et ebaõnnestud ning kõik läheb nagunii aia taha?