Jutuvestja saladus

Kommunikatsiooniekspert Carmine Gallo annab raamatus „Jutuvestja saladus“ võtmed, kuidas rääkida võimsaid lugusid, mis innustavad, motiveerivad, harivad, ehitavad kaubamärke, aitavad algatada liikumisi ja muudavad elusid.

Kuidas sai Venice Beachi T-särgimüüjast kõige edukam televisiooniprodutsent? Kuidas suutis ettevõtja, kes alustas äritegevust garaažis, jõuda niikaugele, et lansseeris kõige enam kõneainet tekitanud tooteid? Kuidas suutis inimõiguste jurist teenida TED-i kõnedest kõige pikema ovatsiooni püsti seisvalt publikult?

Põhjus on selles, et nad rääkisid kõige säravamaid lugusid.

Raamatus on käsitletud 50 maailmakuulsa juhi ja legendi, sealhulgas Richard Bransoni, Sara Blakely, Elon Muski, Steve Jobsi, Martin Luther Kingi ja mitme teise lugusid. Siit leiab näiteid nii Starbucksi, Southwest Airlinesi, Whole Foodsi kui ka Pixari kohta.

Sõltumata sellest, kas sinu eesmärk on teisi harida, leida rahastust, innustada meeskonda, luua erakordset kultuuri või koostada unustamatut esitlust, on loo jutustamise võime võrratu oskus, mis võib anda sulle teiste ees hindamatu eelise.

Raamatus „Jutuvestja saladused“ seletab Gallo,miks meie aju armastab lugusid – eriti veel põhjast tippu jõudmise lugusid – ja kuidas viimase aja teadus aitab luua veenva loo, mis võidab meeli ja südameid. Loo jutustamise oskus võib muuta sinu elu ja nende elu, kellega kokku puutud. Ideed, mis saavad kõige rohkem tähelepanu, on tavaliselt põimitud looga. Sinu lugu võib mõjutada maailma. Just praegu on parim aeg seda teistega jagada. Alusta juba täna ja alusta siit!

Carmine Gallo

Autor

Periood

kajastust

Projekti ülevaade

Monika Kuzmina

Vastutaja

Inimesed tahavad kuulata neid, kes neile meeldivad ja kes kõlavad, nagu räägiksid nad õhtusöögilauas sõbraga.

3 nõuannet

Kolm nõuannet, mis aitavad paremini lugusid rääkida:

Kirg

Kireta on peaaegu võimatu olla hea jutuvestja. Kires on energia, ent ilma energia, õhina ja elevuseta on väga raske publiku tähelepanu köita. Näiteks Giada De Laurentiis on kaamera ees hurmav, sest teeb seda, mida ta armastab. Ta tahtis jagada oma kirge toidu vastu, ehkki ei teadnud, milliseks tema karjäär kujuneb. «Ma teadsin, et mulle meeldib perega köögis aega veeta, neile süüa valmistada, koos naerda, lugusid vesta, toidulõhna nuusutada ja et ma armastan süüa! Teadsin, et pean seda tegema, ja sellest piisas,» on ta öelnud. See kirg paistab välja ka videos.

Naeratus

Võib arvata, et naeratada on lihtne. Teeme seda sundimatult, kui oleme õnnelikud. Miks näeb siis suurem osa äriinimesi videotes välja muserdatud? Ärivideotes on naeratused harvad, kuid tuntud teletegijate näod on alati naerul.

Naeratust seostatakse kõige tugevama tundereaktsiooniga. Forbesi artikli järgi on naeratuse vägi alati kasutatud. Naeratus stimuleerib aju tunnustusmehhanismi viisil, mida ei ületa isegi šokolaad, mis on naudinguallikana hästi teada. Neuroteadlased ütlevad ka, et inimesed oskavad päris ja võltsnaeratusel vahet teha, mistõttu jõuame emotsionaalse jutuvestmisega tagasi kire juurde. Kui oled millestki siiralt huvitatud, paistab see välja ning ind kandub vaatajale üle.

Keskustelu

Oleme kõik kuulnud inimesi, kes kõlavad kuivalt, puiselt või pingutatult. Need sõnad kirjeldavad sama asja – ebaloomulikkust. Kui inimene loeb kuvarilt või märkmetest teksti maha, jääb kõne aeglasemaks, mis tundub ebaloomulik.

Inimesed tahavad kuulata neid, kes neile meeldivad ja kes kõlavad, nagu räägiksid nad õhtusöögilauas sõbraga.