Loomuliku sünnituse teejuht

Loomuliku sünnituse teejuht: et elu ilusam sündmus kulgeks hästi

Ina May Gaskin ei ole ainult Ameerika, vaid kogu maailma kõige kuulsam ämmaemand! Tema välja antud ja Heliose kirjastatud raamatus “Loomuliku sünnituse teejuht” leiab ka staažika Eesti ämmaemanda Ingrid Kaoküla kommentaarid. Raamatust saab teadmisi enese, oma keha ja võimete kohta sünnitamisel. Autor juhendab naisi läbi sünnitusabis kasutatavate tehnoloogiate labürindi ning näitab neile teed arukate otsuste ja teadlike valikute suunas.

Ina May Gaskin

Autor

Periood

kajastust

Projekti ülevaade

Monika Kuzmina

Monika Kuzmina

Vastutaja

Usaldus ja armastus muudavad lõõgastumise võimalikuks.

Katkend raamatust

Nagu ülal, nõnda all

Oma ämmaemanda karjääri alguses märkasin veel üht sfinkteri seaduses kehtivat huvitavat suhet. Täheldasin tugevat sidet suu/kurgu sfinkterite ning emakakaela ja tupe sfinkterite vahel. Lõdvestunud suu tähendab elastsemat emakakaela. Naistel, kelle suu ja kõri on sünnituse ajal avatud ja vabad, vajavad harva pärast sünnitust õmblusi. Kui nad just last liiga kiirelt välja ei pressi, ei saa nad harilikult sünnituse käigus rebendeid ja nende lahklihasse ei pea lõiget tegema. Need naised aga, kes pressimise ajal grimasse teevad ja oma lõualuid kokku suruvad, saavad suurema tõenäosusega rebendeid, kuna nende lahkliha koed on rohkem pinges. Olen palju kordi näinud, kuidas lahkliha kudedest pinge kaob, kui naine, kes oma huuli torutas ja kõri ja lõuga pinges hoidis, kõik lihased lõdvaks laseb. See lõdvestamistaktika on aastate jooksul rebendite ja episiotoomiate arvu vähendanud. Enamiku naiste jaoks on kergem lasta lõdvaks lõualuud kui alakeha.

Üla- ja alakeha vahelise sideme mõistmine võib leevendada kõhukinnisusega seotud valusid ja ebamugavustunnet, menstruatsioonieelset pinget, menstruatsioonivalusid, sünnitusvalusid ning järeltuhusid. Peatage ennast, kui tunnete, et tahaks hambaid krigistada või lõuga kokku suruda. Hingake sügavalt sisse ja välja, lastes oma suu ja kõrilihased vabaks. See toime on tugevam, kui välja hingates kuuldavalt ohkate. Tehke nii madalat häält, et see paneb teie rinnaku vibreerima.

1972. aasta kevadel sünnitas mu sõbranna oma esimest last. Ta läks üsna närvi ja sattus paanikasse, kui lapse pea sünnituskanalis allapoole liikus. Naine tahtis valu tõttu püsti hüpata ja minema joosta. Otsisin talle mingit rahustavat tegevust, et lapse pea saaks lahkliha kudesid rebestamata välja tulla. Samal ajal pidin ka jälgima, et sõbranna mind voodist maha ei lükkaks. Siis tuli mulle üks mõte. Mu sõbranna oli laulja, seega teadsin, et ta suu ja kõri olid hästi treenitud. Saime seda tugevust ära kasutada, seega soovitasin tal järgmise pressi ajal laulda. Ta oli rõõmuga nõus proovima kõike, mis aitaks tal enesevalitust säilitada. Kohe kui ta laulma hakkas ning kõiki noote täiuslikult tabas (ta poleks suutnud laulmise ajal karjuda), liikus laps alla ja ta pea hakkas kroonima. Paari minuti pärast laps sündis.

Kõik naised ei ole küll elukutselised lauljad, kuid kõik leiavad midagi, mida sünnituse ajal laulda. Laulmine aitab keha sfinkteritel maksimaalselt avaneda. Kõige enam aitavad sellele kaasa noodid, mis tulevad nii sügavalt kehast kui võimalik ja panevad kogu rinnaku vibreerima. Isegi naised, kes häält ei tee, saavad sünnitusel presside ajal suu ja kõri tahtlikult lõdvana hoida. Kui naine lõualuu kinni surumise või hammasete krigistamise asemel suud ja kõri avatuna hoiab, reageerib lahkliha samamoodi. Selle lihaskoed muutuvad otsekohe elastsemaks ja venivamaks ning seega võimaldavad need lapse peal ja kehal ilma rebendite või haavadeta väljuda.

Kajastused

KÜSI PAKKUMIST