Ürgne kutse

Kuidas terveneda traumadest, äratada sisemine jõud ja kasutada seda enda hüvanguks

Traumakoolitaja ja somaatilise praktiku Kimberly Ann Johnsoni raamat õpetab, kuidas kasutada keha tarkust ja vastupidavust ära selleks, et juhtida teadlikumalt oma närvisüsteemi, paraneda vanadest traumadest ja elust tõeliselt rõõmu tunda.

Depressioon, ärevushäired ja füüsilised haigused on paljusid naisi pannud aru saama, et nende keha ja meel ei toimi kooskõlas. Kimberly Ann Johnson on somaatiline praktik, doula ja sünnitusjärgne koolitaja, kes on spetsialiseerunud naiste traumadele. Raamatus „Ürgne kutse“ annab ta ülevaate inimese närvisüsteemist ja selle reaktsioonidest traumeerivatele sündmustele, olgu nendeks siis midagi igapäevast ja harilikku – lähedase sõbrannaga tülitsemine, kohtingukaaslase haihtumine, ohtliku olukorra napp vältimine autoroolis – või midagi tõeliselt raputavat – nagu näiteks seksuaalne rünnak, loodusõnnetus, lähedase surmav haigus. Johnson selgitab, kuidas närvisüsteem meid omal moel kaitseb ja põhjustab järelkajasid, mis saadavad meid mõnikord läbi elu.

Kimberly Ann Johnson toob selgust, kuidas närvisüsteemi reaktsioone sel moel suunata, et jõuda oma sügavama, intuitiivsema ja terviklikuma mina juurde. Tema toetavaid nõuandeid järgides õpivad lugejad, kuidas toimida holistiliselt, kasutada ära oma meelte kaasasündinud tarkust, rahustada närve ja luua uuesti ühendus omaenda ürgse minaga.

„Ürgne kutse“ on üleskutse võtta taas omaks kehasse salvestatud elujõud, seksuaalsus ja fundamentaalne metsikus. Erinevatel uuringutel, praktikatel ja empaatial põhinev raamat on pühendatud naiselikkusele ja kirjutatud selleks, et muuta naiste mõttemaailma ja anda vajalikud praktilised suunised, et terveneda ja äratada oma sisemine ürgne jõud.

Kimberly Ann Johnson

Autor

Periood

kajastust

Projekti ülevaade

Monika Kuzmina

Vastutaja

Veronika Tigasoo

Vastutaja

Tervenemine algab sellest, et saame oma kehaka sõbraks.

Harjutus raamatust

Kehatunnetus on loomulik teadlikkus, mis võimaldab tunda end nii oma keha sees kui ka keskkonnas

Johnson jagab raamatus ka kehatunnetuse harjutust. Ta selgitab, et kehatunnetus on teie loomulik teadlikkus, mis võimaldab teil tunda end nii oma keha sees kui ka keskkonnas. Kehatunnetusel on tema sõnul kolm eristuvat tajuelementi. Üks on tunda end tugevalt endasse juurdununa, teine teada, kuhu mingis keskkonnas paigutute, ning viimane see, et tunnete ruumilisust oma kehaosade vahel, aga ka terve keha suhet ümbritseva ruumiga.

„Tulge tagasi oma keha juurde selle abil, et saavutate taas tunnetuse oma sise- ja välismaailmast. Kust te vaatate ja mida näete?“

Harjutus:

Väljas/sees/väljas

Laske oma teadlikkus avatuks sellal, kui lasete silmadel ruumis ringi käia. Laske oma tähelepanul kuhugi pidama jääda ja nimetage asi, mida te näete. Seejärel suunake tähelepanu enda sisse, märgake ühte tunnet või aistingut ja nimetage see. Järgmisena suunake pilk taas välja, laske pilgul ekselda ja jääda ühele objektile peatuma ning öelge see mõttes või valjult välja. Harjutage paar korda päevas seda rütmilisust endast väljas, sees ja tagasi väljas.

Teadlikkus silmapiirist (üles ja välja vaatamine, seljataguse tajumine)

Nihutage oma tähelepanu silmapiirile ja sellest ülespoole. Kui töötate ekraanide või telefoniga, siis pange tähele, kui teie tähelepanu on läinud täielikult sisemaailma – tõstke pilk ja kasutage taas perifeerset nägemist.

Ruumis orienteerumine

Vaadake ühe minuti vältel end ümbritsevas ruumis ringi. Vaadake aeglaselt enda kohale, enda alla, kõrvale ja taha. Talletage nähtu tõeliselt enda sisse.

Silmade asetus

Mõelge, kus teie silmad pea sees asuvad. Kas need on eespool või pigem sügaval kukla pool? Liigutage silmi pisut ettepoole ja vaadake, mis juhtub. Seejärel liigutage need tagasi. Pange tähele, mis on teie jaoks mugavam, ja mis tundub võõras. Vaadake, kas saate lasta silmadel püsida natuke aega selles suunas, mis tundub vähem tavapärane.

Silmade asetus kontaktis olles – tähelepanu sise- ja välismaaimal

Märgake, kuhu teie silmad ja tähelepanu liiguvad, kui teistega suhtlete. Kui räägite, siis kas viite silmad ettepoole ja nõjatute ka ise ette? Või naaldute tahapoole?

„Me suudame luua tõelise turvalisuse, kui seisame kahe jalaga maa peal. Kui paigutame end ümbritsevasse ruumi, suudame täpsemalt hinnata, mis on meie ümber ja oleme lõdvestunud. Võime näha endast kaugemale pakub kergendust, sest oleme loonud kontakti oma ümbrusega. Me teame, kus me oleme,“ selgitab Johnson.